What a Feelin`

I`ve got something to tell you
I`ve got this feeling that won`t subside
I look at You
and I ...

Viimasel ajal valdab mind meeletult huvitav tunne, mis põimib endas piiritu rahulolu ja mingi müstilise hirmu (totaalselt uus kogemus). Ja veel rohkem hirmutab mõte, et asi on vastuoluline ja siiski liiga hea. On see võimalik? Jälle müstika. Uskumatu loom on see inimene oma veidruste ja vooruste kiuste. Ega sellega asi muidugi ei piirdu. Mis on sobivus??? Kas peab sobima? Keegi võiks leiutada valemi, mille abil arvutada mingi teatud indeks, mis määraks ära selle piiri, kus lõpeb domineerimine ja järeleandlikkus, ning saab võimalikuks tasakaal kahe tervikliku isiksuse (ego) vahel. See on tõesti küsimus, millele tahaks vastust leida. Vahel arvan, et teen oma elu lõputu analüüsimisega keeruliseks...aga tegelikult saan nüüd alles aru, et mul on põhjust selle pärast hoopis rõõmustada. Asi on vist kontsentratsioonis - tunnen oma tundeid viimse piirini. Kokkuvõtlikult võib öelda, et hetkel (ja hetk ongi kõige tähtsam) olen õnnelik. Ja mitte kellegi teise jaoks peale minu enda. Küll aga on sellel põhjustaja, kellega ma oma ülipositiivseid emotsioone (tegelikult igasuguseid emotsioone) jagada tahan. Jah best friend, sinuga jagan ma oma mõtteid, tundeid ja ideid vahest isegi veel avameelsemalt (loe: kõige rohkem);) Minu areng - it`s possible to live a dream without pointless illusions (but not without opening your mind) !!! Amen