Empirism versus Ratsionalism

Empirismi (kr empeiria 'kogemus') seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest.

Jutt on teadmistest tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida kogeme, võimalikest maailmadest saame vaid mõelda ning neid kirjeldada (nt muinasjutu n-ö maailm). Alati ei ole tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemusest.

Ratsionalismi (ld ratio 'mõistus') seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Ratsionalismi seisukohalt saab teadmiste seas esile tõsta tõsikindla teadmise (teadmis n-ö suure algustähega). Tõsikindlat teadmist iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv. Näiteks võib joonistada tuhandeid kolmnurki ning mõõta nende külgi ja nurki, kuid saadud andmed ei tõesta siinusteoreemi kehtivust. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika aksioomid mõistusest enesest. Just matemaatika ongi olnud selleks valdkonnaks, millele ratsionalism on sajandeid viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria.

Quine, W. V. O. Empirismi kaks dogmat. – Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast. Tartu, 1999.

Minus valitseb kahtlemata empiristlik maailmavaade. Ma tean tõsikindlalt asju, mille teadmine ei tulene minu mõistusest, vaid südamest selle põhjal, mida olen kogenud ja hinges tunnetanud. Inimese vundament ei ole ratsionaalne, seega inimene ei ole ratsionaalne.