Olen õnnelik inimene, sest võtan elu sellisena, nagu ta on... imeilusana. Kõik kogetu omab tähendust. Kõik ilus me ümber on läbinisti tunnetatav ja hindamatu. Oskus nautida ennastunustavalt lummavaid hetki ja avastada maailma pisikesi imesid avab enneolematul hulgal salapäraseid uksi, mille taga võib peituda õnn, armastus, eneseteostus, rahulolu, lootus... mis iganes. Mõne ukse avamine võib, tõsi küll, tuua endaga kaasa ka hingevalu ja pettumusi, kuid kas pole nii, et just need kogemused toovad meieni arusaamise sellest, mis on hea... mida me tegelikult tahame. Ja need läbielatud hetked, mil tundsid, et elu ja tunded justkui ei mahu su sisse ära... olid seda ikka väärt küll! Elada tuleb nii, et poleks midagi, mille tegemata jätmist pärast kahetseda. Üle laipade muidugi minna ei tasu, sest tunnetemöllus võime jalge alla talluda nii mõnegi kullatüki ;D Tähtis on areng... PROGRESS... üks asi on teada, mida tahan, teine asi on aru saada, et tõeline eluvõti peitub arengus - mõistmises, et sinu soovid muutuvad ja see on normaalne. Ära välista midagi! Sest kõik on võimalik... oi kuidas veel. Ja areng saab toimuda siis, kui Sina juhid oma mõtlemist, kuulates oma südame häält ja jäädes alati iseendaks. Ja see toimib !!! Pea ennast tähtsaks... piisavalt tähtsaks, et end konstruktiivsete enesevaatluste abil tunda õppida. Armasta elu ja inimesi enda ümber... inimesed on suurim varandus. Kuid neid tõeliselt hinnata suudad alles siis, kui hindad ennastki kõrgelt. Ole maailmale avatud... sest elu oma keerdkäikude kiuste on siiski imeline kingitus.