Minu aeg

Nii hea on tunda.. käes on uus aeg. Enam ei ole ma üksi. Ma ei ole tegelikult kunagi päris üksi olnud. Alati on olnud lootus minuga ja usk millessegi, mida sõnades vaevalt et väljendada saab. Ma tahan anda ja anda, sest ma saan, nii palju kui vajan.. nii palju kui Tema tahab pakkuda. Ma olen õnnelik praegu, õnnelik homme ja ülehomme ja.. Ja ma olengi võimeline seda välja ütlema.. ületamatu! Varem elasin hetkes ja enda jaoks.. nüüd elan kõiksuses ja sama palju enda kui Tema jaoks. Miks ma just siis endast tundeid välja karjun, kui armastan? Ju see näitab midagi. Kindlasti näitab:) See olengi mina.. omas mullis ja pühendudes. Vaikin ja karjun ühtaegu.. ei mahu endasse ära..

õnnelik..