Kummitused

Väiksena nägin tihtipeale unes judinaid tekitavat trammide linna.. elektri särtsumine, vagunite kolksumine, metalli krigin ja totaalne inimtühjus. Sain tol ajal selle kummitusliku unenäo osas omade jõududega hakkama.. kuidas siis nüüd?
Mul on oma kummitus. Mitte päris selline valge lina all lendav mustade suurte silmadega armas kummitusepoiss, vaid luust ja lihast inimene (kummitusetüdruk), kes elab vähemalt poole kohaga minu peas. Miks? Ok.. ma aiman miks? Aga miks ma temaga hakkama ei saa? Ei ole ju normaalne, et täiskasvanud terve inimene tunneb end ahistatuna täiesti normaalsete, rõõmsate ja põnevate unenägude poolt.. või on need hoopis "päevanäod".. miks ei või eesti keeles olla normaalset ja korrektset vastet sõnale "daydream".
Ja nii ma endaga võitlen.. päevakorras on töö ja töö ja töö ja võrratu "special someone" ja töö ja pidev sõnatu suhtlus oma kummitusega.

Minu aeg

Nii hea on tunda.. käes on uus aeg. Enam ei ole ma üksi. Ma ei ole tegelikult kunagi päris üksi olnud. Alati on olnud lootus minuga ja usk millessegi, mida sõnades vaevalt et väljendada saab. Ma tahan anda ja anda, sest ma saan, nii palju kui vajan.. nii palju kui Tema tahab pakkuda. Ma olen õnnelik praegu, õnnelik homme ja ülehomme ja.. Ja ma olengi võimeline seda välja ütlema.. ületamatu! Varem elasin hetkes ja enda jaoks.. nüüd elan kõiksuses ja sama palju enda kui Tema jaoks. Miks ma just siis endast tundeid välja karjun, kui armastan? Ju see näitab midagi. Kindlasti näitab:) See olengi mina.. omas mullis ja pühendudes. Vaikin ja karjun ühtaegu.. ei mahu endasse ära..

õnnelik..

Sära..
kuigi Sul on valus..
kuigi nad ei näe..
Sära..
Kuigi nad ei tunne..
Kuigi nad ei jää..
Sära..
Kuigi neid ei ole..
Kuigi oled maas..
Sära..
Kuigi nad ei mõtle..
Kuigi piinled taas..
Sära..
Sest Sa oled Sina..
Sest “see miski” hoiab Sind
Sära..
Sest Sa naudid elu..
Sest see on ELAMISE hind..
Sära..
Sest Sulle on antud..
Sest et Sina näed..
Sära..
Sest Sa oled piiritu..
Sest just Sina jääd..
Sära..
Sest ARMASTUS on seal..
Sest kuskil seal ta on..
Sära..
Sest Sa oskad..
Sest maailm Sinu oma on..

on a journey of the heart

On inimesi, kes kingiks Sulle oma usalduse ja südame.. nad mõtlevad Su peale, on valmis pühendama Sulle oma elu tähendusrikkaimad hetked. Sa täidad nende päevad ja ööd.. olemata füüsiliselt lähedal. Sa täidad nende südame ja olemuse.. Sa vormid neid teadvustamata.. olemata vaimselt lähedal.
Liiga tihti ilmneb aga elu paradoxaalsus. Sina tunned sama kellegi teise vastu.. pühendad oma MOMENDID kellelegi teisele, kes omakorda paneb oma panused ühistele unistustele kellegi kolmandaga. Sel teemal kalli inimesega vesteldes kirjeldas ta analoogset situatsiooni kui surnud ringi. Jah. Aga samas.. kas on midagi elavamat.. kui kõik need inimesed oma suurte tunnete ja suurte unistustega? Orgaanilisus kingib sellistele inimestele võime ELADA, mitte ainult olla..
Tegelikult usun ma ka sellesse, et kõik, mis juhtub, on vajalik. Kõigel on põhjus. Alati me seda ei näe. Ka sellel on põhjus.

on a journey of the heart

the raylight of the Sun
slowly descending
the sky is all I see
it`s neverending

we could fly
You and I
on a cloud
kissing..

the wind plays with the leaves
the weather turns colder
but as long as we believe
love doesn`t get older

on a journey of the heart
there`s so much to see
when the sky is dark
You`ll be right here..
right here with me

on a journey of the heart..

Olen õnnelik inimene, sest võtan elu sellisena, nagu ta on... imeilusana. Kõik kogetu omab tähendust. Kõik ilus me ümber on läbinisti tunnetatav ja hindamatu. Oskus nautida ennastunustavalt lummavaid hetki ja avastada maailma pisikesi imesid avab enneolematul hulgal salapäraseid uksi, mille taga võib peituda õnn, armastus, eneseteostus, rahulolu, lootus... mis iganes. Mõne ukse avamine võib, tõsi küll, tuua endaga kaasa ka hingevalu ja pettumusi, kuid kas pole nii, et just need kogemused toovad meieni arusaamise sellest, mis on hea... mida me tegelikult tahame. Ja need läbielatud hetked, mil tundsid, et elu ja tunded justkui ei mahu su sisse ära... olid seda ikka väärt küll! Elada tuleb nii, et poleks midagi, mille tegemata jätmist pärast kahetseda. Üle laipade muidugi minna ei tasu, sest tunnetemöllus võime jalge alla talluda nii mõnegi kullatüki ;D Tähtis on areng... PROGRESS... üks asi on teada, mida tahan, teine asi on aru saada, et tõeline eluvõti peitub arengus - mõistmises, et sinu soovid muutuvad ja see on normaalne. Ära välista midagi! Sest kõik on võimalik... oi kuidas veel. Ja areng saab toimuda siis, kui Sina juhid oma mõtlemist, kuulates oma südame häält ja jäädes alati iseendaks. Ja see toimib !!! Pea ennast tähtsaks... piisavalt tähtsaks, et end konstruktiivsete enesevaatluste abil tunda õppida. Armasta elu ja inimesi enda ümber... inimesed on suurim varandus. Kuid neid tõeliselt hinnata suudad alles siis, kui hindad ennastki kõrgelt. Ole maailmale avatud... sest elu oma keerdkäikude kiuste on siiski imeline kingitus.

Whispering in Shadows

I`m glad I`ve given everything
I`m glad I`ve said it all
I`m glad I took the chance
although I lost it all...
Judge me... and You`re a fool
Laugh at me... You`re simply cruel
Can You say that You can die
knowing that You have really felt alive?
There`s a question though
left unanswered...
fear of losing someone or fear of losing something?
I`m rich anyhow...I`ve tasted Heaven with Hell...
I feel weak now, but I know I`m strong... ring a bell?

Don`t You wanna dance...

Mingi mõnus surin käib üle keha ja liblikad lendavad sees, kui mõtled kiirel päeval õhtu peale. Ja mitte mingi tavalise õhtu peale, vaid ööle täis muusikat, vabadust, armastust ja tantsu. Väga vinge on end klubisse minnes totaalselt vabaks lasta ja oma kehaga kontakti saades end välja elada... tantsida, tantsida, tantsida... igaüks omamoodi metsikult, kaunilt, seksikalt, aeglaselt, kiirelt... vahet pole. Unustades kõik argielu keerukused ja sukeldudes rütmidesse, on võimalik saavutada hingeseisund, mille kirjeldamiseks ei jätku sõnu. Tants suure tähega suudab inimesse süstida võimatult palju eneseusku ja tahet olla see, kes ta on... läbinisti ainulaadne. Kes meist ei vajaks seda sellises maailmas, kus enesekindlus ja elurõõm on nii kiired kaduma? Kes meist ei vajaks seda maailmas, mis võib olla nii uskumatult muinasjutuline? Jah... aga kui see eesolev öö kätkeb endas võimalust nautida tantsurütmidesse pagemist koos inimesega, kellega oled rohkem kui valmis kasvõi avaookeanil hulpima, teadmata kas ja kus leiduks killuke maad, on täiesti õigustatud tunda ennast maailma kõige õnnelikuma inimesena. Pole võrreldavat tunnet, mille inspireerib tants kalli inimesega... alateadliku sõnumiga tants, mis jätab meie suurele arnemisruumile vaatamata mulje, et justkui oleks selle inimesega eluaeg koos tantsitud. Justkui oleks selle inimesega mingi müstiliselt taevalik kontakt, mis võib, kuid ei pruugi tähtsustada sõnu. See kontakt on keel, mida kasutades suhtlevad kaks tantsivat keha... me ei peagi seda mõistma, sest see on kogemuslik, tunnetuslik, kaugel ratsionaalsusest - kordumatu.